kaheksateist

mu väsinud jalad komberdavad
kivilt kivile astmelt astmele
kuid kive on palju
ja astmeid, nagu moemajas
kostüüme ja minul on kiire
nüüd astun igale teisele
igale kolmandale
igale neljandale
igale kümnendale
sajandale
ühele miljonist astun
ja usun
et on see, on teised
ja et olen mina
ometi jalgel