seitseteist

kallis on minu jaoks kallis
ilus on minu jaoks ilus

sina oled minu jaoks sina

sul on omad tõed ja mõtted

mina olen sinu jaoks sina

me oleme erinevad inimesed

aga kallis on sinu jaoks kallis

armas on sinu jaoks armas

ilus on sinu jaoks ilus

hea on sinu jaoks hea

see seob meid kokku
igavesti, igavesti, igavesti...

kuusteist

Ma silmad ajaleheveerult tõstan kuule
Ja temas usun oma venda näen
On vabadus ja jõud meis ning ei muule
Pea mõtlema ma selle rahu väes

viisteist

sada tuhat

võimalust eksida

üks taju

sada tuhat

erinevat raskust

üks liikumine

sada tuhat

piiska vett

üks meri

sada tuhat

mõtet minu peas

sina

neliteist

mõtted arvukana tundeid ajamas on taga

hing siiralt valimas on viitasid ja jälgi

ja kisub igatsus mis pikemalt ei maga

ilme valgeimaks kuni ei selgi

kaardid märgid teed ja rajad eristused

mitmed eri toonid vallutamas kalli nägu

otsitava asukoht ei pea jääma saladuseks

armastus ei lipsa ära, armastus on tegu

üksteist

Üks iha on mässavas meres
Ja ulguvas tuules üks hääl
See iha on sinu veres
Need tuuledki puhuvad sääl

See hääl on su südame kutse
Mis elu poole vaid hüüab
Sa tunned kuis iga ta tukse
Sul rahu ja vabadust püüab

kümme

See leek mis püsib sajandeid
Ei valgustamast väsi
Kas siis kui me ei leia teid
Kus rajud meid ei räsi

Kui öise tormi võimu käes
Me lendleme kui suled
Ta ikka põleb täies väes
On sõnum üks vaid – tule!