üheksa

Ei päike silmades sul looju ega tõuse
vaid rahulikult hoiab kohta kaare peal
kust kargest mõttelõngast võrsuda võib lause
mis aimu liigutab ja kauneid värve teab

Su juuste tumedus ehk tasakaaluks asub
kui kogu kevadine sul ei enam valgust
või kanda ent su mõistus justkui kisub
sind ikka edasi kui otsiks taeva algust

kaheksa

Ärkan restoranis üksi
mu hinge rõhumas on justkui tellis
üks küsimus kui vaatan ümber ringi
kes ometi küll selle kõik siin tellis?